Karboksüülatsiidid

Karboksüülatsiidid, tuntud ka kui karboksüülhapped, on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad ühte või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast (C=O) ja hüdroksüülrühmast (-OH), mis on ühendatud sama süsinikuatomiga. See funktsionaalne rühm annab karboksüülhapetele nende iseloomulikud happelised omadused, kuna hüdroksüülrühma vesinikuaatom on suhteliselt hapu ja võib kergesti loovutada prootoni.

Karboksüülhapped on laialt levinud looduses. Näiteks piimhape on oluline aine lihaste töös ja seda leidub hapupiimatoodetes. Soolhape (äädikhappe nimetus, kui seda on vähem) on tuntud äädika koostisosa, mida kasutatakse toiduvalmistamisel ja säilitusainena. Paljud pikemad karboksüülhapped, nagu steariinhape ja palmitiinhape, on rasvade ja õlide olulised komponendid.

Karboksüülhappeid kasutatakse mitmesugustes tööstuslikes rakendustes. Need on olulised lähtematerjalid plastide, ravimite, värvainete, pestitsiidide ja sünteetiliste kiudude tootmisel. Näiteks adipiinhape on peamine koostisosa nailoni tootmisel. Estrit, mis on karboksüülhappeid ja alkoholidest saadud ühendid, kasutatakse sageli lahustitena, lõhna- ja maitseainetena.

Reaktsioonivõime poolest on karboksüülhapped võimelised osalema mitmesugustes keemilistes reaktsioonides. Nad reageerivad alustega, moodustades sooli ja vett. Samuti võivad nad reageerida alkoholidega, moodustades estreid, ja redutseeruda alkoholideks. Nende reaktsioonid teevad neist olulised ehitusplokid keerukamate orgaaniliste molekulide sünteesil.