Karboksülaasideks

Karboksülaasideks, tuntud ka kui karboksüülhapped, on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalrühma, mida nimetatakse karboksüülrühmaks. See rühm koosneb süsinikuaatomist, mis on topeltliidetud ühe hapniku aatomiga ja üheliitunud teise hapniku aatomiga, mille külge on omakorda liitunud vesinikuaatom. Selle rühma üldvalem on -COOH.

Karboksüülhapped on happelised tänu sellele, et karboksüülrühma vesinikuaatom on suhteliselt kergesti eemaldatav, moodustades konjugeeritud aluse, karboksülaat-anioni. Need happed esinevad laialdaselt looduses ja neid toodetakse mitmesugustes bioloogilistes protsessides. Näiteks sidrunhape on oluline tsitraaditsüklis, piimhape tekib lihaste koormuse ajal ja rasvhapped on olulised rakumembraanide komponendid ja energiaallikad.

Karboksüülhapped jagunevad alifaatseteks ja aromaatseteks vastavalt sellele, kas nende struktuur sisaldab ainult alifaatseid ahelaid või ka aromaatset rõngast. Lühiahelalised karboksüülhapped, nagu sipelghape ja äädikhape, on tavaliselt vedelad ja terava lõhnaga. Pikemad ahelad muudavad need tahketeks ja nende lõhn väheneb. Paljusid karboksüülhappeid kasutatakse laialdaselt tööstuses, näiteks äädikhapet kasutatakse toidulisandina ja puhastusvahendina, bensoehapet aga säilitusainena.