Juuksejuur

Juuksejuur on juuksekarva algne osa, mis paikneb naha all juuksefolliikulisse. See on osa karva süsteemist, millest juuksekiud kasvab; nähtav juuksekiud ulatub folliikulist nahapinnale. Juuksejuure aluses paiknevad aktiivselt jagunevad rakud, mis tekitavad juukse kiudu. Juuksejuure lähedal asub dermaalne papill, mis varustab rakke verega ning määrab juukse kasvu tugevuse. Melanotsüüdid juuksematrixis tekitavad pigmenti, mis annab juustele värvi. Juuksefolliikul on samuti rasvane näärme (sebum), mis niisutab juukseid ning aitab nahka kaitsta. Folliikuli külge on kinnitatud karvatõmbaja lihas (karvatõmbaja lihas), mis võib reageerida külmale või emotsioonidele ning tekitada väikeseid karvade püsti tõusu.

Juuksekasvu tsükkel koosneb kolmest etapist: anagen (kasvuperiood), katagen (lühike üleminek) ja telogen (puhkusperiood). Anagen kestus varieerub piirkonniti ja isikutel ning võib kesta mitu aastat, mis määrab peamiselt ühe juuksekarva kasvukiiruse pikkuse. Telogeniperiood on puhkusefaas, mille jooksul juuksekarv on passiivne ja hiljem välja kukub, et uus anagenjärg algaks. Päevane kasv on ligikaudu 0,3–0,5 millimeetrit, sõltudes keha piirkonnast, tervisest ja vanusest. Hormonaalsed muutused, vanus, toitumine ja stress võivad mõjutada tsüklit ning seega juuksekarva tihedust ja kõõluseid.