Jonizatsioon

Jonizatsioon on proses, mille käigus aine või aatom muudetakse ioonideks, s.t. sellest vabaneb või selle hulka lisandub elektriliselt laetud osakesi. Tavaliselt tähendab see elektroni eemaldamist või lisamist aatomilt või molekulilt, muutes selle läheks positiivseks (katioon) või negatiivseks (anioon) laetud osakeseks.

Jonizatsioon võib toimuda mitmel viisil: elektromagnetilise kiirguse, keemiliste reaktsioonide, või füüsikaliste jõudude tõttu. Näiteks ultraheli, röntgenkiirgus ja kosmiline kiirgus võivad põhjustada aine jonistumist. Samuti võivad keemilised reaktsioonid, nagu elektrolüüs, tekitada jonistumist, kui aine lahustub või puutub kokku elektrivooluga.

Jonistust mõjutab aine omadused ja keskkonnatingimused nagu temperatuur ja rõhk. See protsess on oluline mitmetes teadusvaldkondades, sealhulgas keemias, füüsikas ja bioloogias, ning on aluseks paljude tehnoloogiliste rakenduste jaoks, näiteks massispektroskoopias ja säilitusalkoholide analüüsis.

Jonistamist kasutatakse ka tehnoloogiliste protsesside kontrollimisel ning atmosfääritingimuste ja plasma füsiika uuringutes. Samuti on see tähtis plasma teaduses, kus plasma ehk ioniseeritud gaas mängib olulist rolli erinevates rakendustes, alates meditsiinist kuni tööstuseni.

Kokkuvõttes on jonizatsioon põhitegevus, mis määrab osaliselt aine suurusjärgulise ja elektrokeemilise koostise muutumise ning selle esinemine on kriitiline paljudes loodusteaduslikes ja tehnoloogilistes kontekstides.