Isolatsioonimaterjalid

Isolatsioonimaterjalid on materjalid, mida kasutatakse hoonete ja tehnosüsteemide vahelisel eraldamisel, et vähendada soojus- ja heli kadu ning pakkuda tulekaitset. Nende valik sõltub soojusjuhtivusest, helikindlusest, tuleohutusest ja vastupidavusest.

Peamised soojusisolatsioonimaterjalide grupid on mineraalvill ja klaasvill, vahtpolümeeri materjalid (EPS, XPS, PU), ning puitpõhised ja tselluloosist isolatsioonid. Looduslikud ja taaskasutatud materjalid, näiteks kork ja tselluloos, on populaarsed jätkusuutlikkuse tõttu. Erinevad materjalid pakuvad erinevat soojusjuhtivust, tihedust ja niiskuskindlust.

Tuleohutus ja akustika on olulised näitajad: mineraalvill ja klaasvill on süttivuseta ja kuumuskindlad, samas PU- ja polüstüroeenvaht võivad vajada lisakaitset. Heliisolatsioon sõltub materjali struktuurist ja tihedusest, mida mõjutab paksus ja paigaldus. Huvitav on see, et paljud materjalid annavad nii soojus- kui ka akustikaeeliseid, kuid nende tasakaal sõltub konstruktsioonist.

Rakendused hõlmavad hoonete seina- ja katuseisolatsiooni, põrandate isolatsiooni ning torustiku ja HVAC-süsteemide eraldamist. Paigaldusel on oluline kontrollida aurutõke, õhu tihedus ja õige niiskusjuhtimise praktika, et vältida kondenseerumist ja hallitust.

Eestis ning Euroopa riikide ehitusnõuded ja standardid sätestavad materjalide kvaliteedi, tulekaitse ja energiatõhususe nõuded. Elutsüklitoimingud ja taaskasutatavus on kasvavas rollis, kus paljud isolatsioonimaterjalid on ringlussevõetavad või taaskasutatavad.