Ionisatsioonitase

Ionisatsioonitase tähendab aatomi või iooni elektrilist laengut, mis tekib elektronide eemaldamise või lisamise tulemusel. Neutralne aatom omab laengut 0; kui elektron on eemaldatud, on laeng positiivne (ions), ja kui elektrone on lisatud, võib laeng muutuda negatiivseks. Ionisatsioonitaset tähistatakse sageli laenguna ja praktilises keemias või füüsikas kasutatakse ka ioonstaasi tähistust Fe I, Fe II, Fe III jne, kus Roman numbris näidatakse vastavat ionisatsiooniastet. Näiteks H I tähistab vesiniku neutraalset aatomit, H II vesiniku iooni (H+).

Seoses kaasas oleva mõistega eristatakse sageli ka ionisatsiooni määra (degree of ionization) ehk kui suur osa aatomitest on ioniseeritud. See on oluliselt seotud plasma füüsikaga ning sõltub temperatuurist ja tihedusest. LTE-oludes võib ionisatsiooni taset kirjeldada Saha võrrandiga, mis seob temperatuuri, tiheduse ja ionisatsiooni astet.

Mõõtmine ja kasutusalad: ionisatsioonitaset saab hinnata spetskropsiooni abil joonte spektri, emiteerimise või absorptsiooni omaduste järgi, või kasutada mass-spektromeetria ja fotoelektronilise spektri meetodeid. Tegemist on olulise mõistega füüsikas ja keemias: astrofüüsikas aitab see kirjeldada tähtede atmosfääride ionisatsiooni taset, plazmas tekitab ja mõõdab laengut, ning ionisatsioonikamber ja muud detektorid põhinevad ioonide laengul.