Inhalatsiooniteraapia

Inhalatsiooniteraapia on meditsiiniline ravimeetod, mille käigus manustatakse ravimeid otse kopsudesse hingamise teel. See võimaldab ravimil kiirel kohaliku toimel ning tavaliselt vähendab süsteemsete kõrvaltoimete riski. Inhaleerimist kasutatakse peamiselt hingamisteede haiguste ravis ning see võib olla osa nii ambulatoorse kui haiglaravi rivist.

Ravimite manustamiseks kasutatakse erinevaid inhaleerimisseadmeid: doseerivaid inhalaatoreid (MDI), kuivpulber-inhalaatoreid (DPI) ja nebulisaatorid. Iga seade nõuab kindlat tehnikaat; mõnel juhul kasutatakse spaceri, mis aitab ravim jaotuda paremini. Nebulisaatorid muundavad ravilahuse peeneks aerosooliks, mida hingatakse sisse, ning need sobivad eriti väikelastele või raskete haigusseisundite korral.

Ravimite näited hõlmavad bronhodilataatoreid (näiteks salbutamool), põletikuvastaseid kortikosteroide (budesonid, beclometasoon) ning vajadusel mukolüütikume või antibakteriaalseid lahuseid (näiteks CF-i puhul tobramütsiin). Valik sõltub haigusest, patsiendi vanusest ja ravitaval eesmärgil.

Rakenduskohad hõlmavad astmat ja kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (COPD), tsüstilist fibroosi, bronhioliiti ning mõnel juhul haiglaravi, pärast intubatsiooni või hingamisteede infektsioonide korral. Inhaleerimine võib olla lühiajaline või pikaajaline, sõltuvalt ravist ja patsiendi seisundist.

Turvalisus ja kõrvaltoimed hõlmavad köha, suu- või kurguärritust ning suu kandidoosi riski kortikosteroidide inhalatsiooni korral. Õige tehnika, doseerimine ja seadmete regulaarne puhastamine suurendavad ravi efektiivsust ning vähendavad ohtusid. Pärast inhalatsiooni loputage vajadusel suu veega.