Infokommunikatsioonivõrgud

Infokommunikatsioonivõrgud on süsteemide kogum, mis võimaldab informatsiooni edastamist ja suhtlust erinevate seadmete vahel. Need võrgud ühendavad arvutitöötluse ressursid, andmete salvestamise võimalused ja kommunikatsiooniteenused ning hõlmavad nii füüsilist infrastruktuuri kui ka ülekandeteid, protokolle ja teenuseid. Võrgud on tavaliselt kirjeldatud suurus- ja ulatuse järgi LAN-iks (local area network), MAN-iks (metropolitan area network) ja WAN-iks (wide area network). Traadita ja juhtmega tehnoloogiad kattuvad, hõlmates Etherneti, valguskaableid, Wi-Fi ning mobiilset andmesidet (4G/5G).

Arhitektuur ja toimimine: Infokommunatsioonivõrkudel on mitu tasandit; laialdaselt kasutatakse TCP/IP mudelit või OSI mudelit. Võrgud kasutavad ruutereid, lüliteid, baasjaamu ja otseühendusi ning teevad märkimisväärseks marsruutimise ja teenuste haldamise. Protokollid nagu TCP/IP, HTTP, DNS ja SMTP on üldtuntud ning võimaldavad erinevate rakenduste omavahelise suhtluse.

Standardid, reguleerimine ja rakendused: ITU-T, ISO/IEC, IEEE ja IETF määravad protokollid, kvaliteedi- ja turvanõuded. Rakendused hõlmavad internetti, intranette, ettevõtete võrke, pilveteenuseid ja IoT-lahendusi.

Turvalisus ja tulevik: turvalisus on võrkude toimimise keskne aspekt; kasutatakse krüpteerimist, autentimist ja turvameetmeid, et tagada konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus. Tulevikutrendid hõlmavad tarkvara määratud võrke (SDN), võrgutöötluse virtualiseerimist (NFV), serva-töötlust (edge computing) ning suurenevat mobiilset ühenduvust (5G) ja arutelud 6G kohta.