Infinitiivkonstruktsioonist

Infinitiivkonstruktsioonist on tegemist lauselõiguga, mille keskse vormina kasutatakse infinitiivi (nt minema, näha, kirjutada). Selline konstruktsioon ei moodusta eraldiseisvat lihtlauset, vaid ühendub teiste lausete osadega ning võib täita erinevaid funktsioone lauses.

Infinitiivkonstruktsioonid võivad ilmneda mitmes funktsioonis. Tihti on need kõrvalvõtmes või täiteosas, kui pealause sisaldab tegusõnu, mis vajavad või lubavad infinitiivvormi: ta otsustas minna; ta püüdis kirjutada kirja. Lisaks kasutatakse infinitiivi eesmärgi väljendamiseks: Ma läksin poodi ostma leiba (eesmärk öeldakse infinitiiviga koos kohaliku täiendiga). Infinitiivi võib kohtada ka siis, kui lause osa väljendab valmisolekut või võimetust: Olen valmis minema; Ta suutis näha kedagi.

Infinitiivkonstruktsioonid võivad olla lühemad või pikemad ning neis võivad esineda täiendavad märgid (prepositsioonid, aadressid või muud täpsustavad sõnad). Paljud neist moodustuvad ilma eraldi subjekti märkimiseta või jagavad sama subjekti kui pealausel. Keeleline kasutus on tihedalt seotud kontekstiga ning sarnaneb teiste keeltes kasutatavate mittetäielike lausete konstruktsioonidega, kuid eristub oma infinitiivvormi automaticamente.

Kasutusvaldkondade erinevusi tuleb arvestada kirjanduses ja kõnes. Infinitiivkonstruktsioon on Estonian gravitas väga levinud ning aitab väljendada eesmärki, mõju ja suunda ilma täiendava aluse kasutamiseta. Kõnekeeles ja kirjanduses on see sageli neutraalne või lühem, kuid kirjalikus tekstis võib see esineda ka täpsema mõttelõiguna.

Näited: Ta otsustas minna. Ma läksin poodi ostma leiba. Olen valmis minema. Ta pidi minema. Ta tahtis näha kedagi.