Imigratsioonist

Imigratsioonist tähistab inimeste sisserännet teise riiki elamiseks, tööl viibimiseks või perekonna loomise eesmärgil. See on osa rahvusvahelisest migratsioonist ning erineb emigreerimisest, mis tähendab lahkumist koduriigist.

Imigratsioon jaguneb erinevates liikides: majanduslik imigratsioon ehk töövõimaluste või oskuste tõttu sisseränne; perekondlik imigratsioon, mille eesmärk on pereliikmete ühinemine; ning varjupaiga ja pagulaste imigratsioon, mis toimub rahvusvahelise õiguse alusel ohutuse tagamiseks. Mõnikord eristatakse ajutist ja püsivat imigratsiooni ning programmi alusel korraldatud sisserännet.

Põhjused on mitmekesised. Pushfaktorid võivad olla kõrge töötuse tase, ebastabiilsus või konfliktid; pullfaktorid aga töövõimalused, parem elu ja hariduse ligipääs.

Demograafilised tegurid, nagu vananev rahvastik või piirkondlik tööjõupuudus, mõjutavad sisserändevoolusid. Imigratsioon mõjutab riigi demograatiat, majandust ja kultuurilist mitmekesisust ning seab õiguslikud ja sotsiaalsed nõuded.

Regulatsioon ja integratsioon on peamised tegevusalad: migratsioonipoliitika hõlmab viisade andmist, tööloa andmist, perekondlikku ühinemist ja varjupaigamenetlust. Integratsioon keskendub keeleõppele, haridusele, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse edendamisele ning koostööle kohalike kogukondadega.

Rahvusvaheline koostöö ja andmete kogumine annavad parema ülevaate sisserändest ning aitavad kujundada õiglast ja mõistlikku migratsioonipoliitikat. ÜRO, OECD ja teised rahvusvahelised organisatsioonid koguvad statistikat ning jagavad juhiseid migratsiooni haldamiseks.