IVinjektsioon

IV-injektsioon ehk intravenoosne manustamine on ravimi või lahuse otsene manustamine veeni, tavaliselt süstlaga ja nõelaga või kanüülliga. See tagab kiire ja kontrollitud süsteemse toime ning ravim jõuab kiiresti vereringesse. IV-injektsioon erineb IV-infusioonist, kus ravim manustatakse aeglasemalt tilgutiga või infusiooniseadmega.

Täitmine ja teostus: Protseduur nõuab steriilset varustust ja õiget tehnikat. Veeni ligipääs saavutatakse tavaliselt perifeerselt randme- või küünarvarre piirkonnas, kasutades nõela või intravenosse kanüülli. Ravim manustatakse otseselt (IV bolus) või lahjendatuna ja kontrollitud kiirusega (IV infusioon). Enne manustamist kontrollitakse ravim, doosi ja patsiendi andmed; vajadusel kanüöl loputatakse soolalahusega. Lahused tuleb kontrollida kokkusobivuse ja infusiooni kvaliteedi tagamiseks.

Indikatsioonid: kiire toimega ravimite vajadus erakorralises meditsiinis; valu- või sedatsioonivajadus; antibiootikumide või teiste ravimite kiire algus; vedelike ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimine. IV-injektsioon sobib nii lühikese kui pikaajalise ravi korral, kui suukaudne või lihasesisene manustamine ei ole sobiv või ei anna soovitud vastust.

Riskid ja ohutus: Steriilsus ja õige tehnika on kriitilise tähtsusega. Võimalikud komplikatsioonid hõlmavad infektsiooni, flebiiti, infiltraatsiooni ja koe vigastust, õhuembooliat ning ravimite vale manustamist või lahustite kokkusobimatust. Seetõttu teostatakse IV-injektsioon tavaliselt koolitatud tervishoiutöötajate poolt ja see dokumenteeritakse hoolikalt.