Hübriidautod

Hübriidauto on sõiduk, mis kasutab kahte energiaallikat: sisepõlemismootorit (tavaliselt bensiin või diisel) ja elektrimootorit. Salvestatud energia paikneb akus, mida laaditakse regenereeriva pidurdamise teel ning mõnel juhul välise laadimisega. Hübriidi korral töötavad mootoreid ja eletromootorit juhtivad süsteemid koostöös, et saavutada paremad kütusesäästud ja madalamad emissioonid.

Peamised tüübid on täishübriidid (HEV), mild-hübriidid (MHEV) ja laaditavad hübriidid (PHEV). Täishübriidid saavad sõita elektrimootoriga lühikesi vahemaid, kuid nende põhiline jõudlus tuleneb mõlema mootor koostööst. Mild-hübriidid annavad lisatoetust ja kasutavad start-stop süsteemi, kuid ei võimalda elektriga iseseisvat pikka sõitu. Laaditavad hübriidid võivad akut laadida välise laadimise kaudu ja tavaliselt pakuvad märkimisväärselt suuremat elektrilist sõidukaugust enne bensiinimootori töö algust.

Tööpõhimõte põhineb energiakasutuse optimeerimisel: süsteem jagab jõu bensiinimootori ja elektrimootori vahel ning kasutab regenereerivat pidurdamist energiakogumi täiendamiseks. PHEVidel on suurem elektriline sõiduliik ja suurem aku, mis võimaldab suurema osa linnasõidust katta elektri jõul.

Eelised hõlmavad parem kütusesääst ja madalamad CO2 emissioonid linnas, kuid puudused on kõrgem hind, suurem kaal ja keerukam hooldus ning piiratud elektriline sõidukõrgus võrreldes täislaadivate elektriautodega. Hübriidautode areng on olnud oluline samm transpordi elektrifitseerimise teel, pakkudes järkjärgulist energiatarbimise vähendamist. Esimesed edukad massitootmised tõi turule Toyota Prius (1997), mille järel on jätkunud laialdase kasutuse ja edasi arendustegevus. Tulevikus jääb hübriidauto osaks energia- ja emissioonimajanduse kombinatsioonist, eriti linnades, kuni laialdasemalt rakenduvad täislaadivad elektriautod.