Helivastuvõtusüsteemid

Helivastuvõtusüsteemid, tuntud ka kui helisalvestussüsteemid või helisalvestuslahendused, viitavad tehnoloogiate kogumile, mida kasutatakse heli jäädvustamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. Need süsteemid hõlmavad mitmeid komponente, mis töötavad koos, et muuta akustilised lained elektrilisteks signaalide signaalideks ja seejärel salvestada või edastada neid digitaalses või analoogses vormingus.

Peamine osa helivastuvõtusüsteemist on mikrofon, mis on seade, mis muundab helirõhu muutused elektrilisteks signaalideks. Mikrofonide tüübid varieeruvad vastavalt nende tööpõhimõttele ja rakendusele, sealhulgas kondensaator-, dünaamilised ja lindimikrofonid. Saadud elektriline signaal on sageli liiga nõrk, et seda otse töödelda, mistõttu on vaja eelvõimendit, mis suurendab signaali tugevust.

Pärast eelvõimendamist läbib helisignaal sageli töötlemise etappe. Analoogsignaale võib töödelda analoogseadmetega nagu ekvalaiserid ja kompressorid, et muuta nende toonust ja dünaamikat. Digitaalsetes süsteemides teisendatakse analoogsignaal digitaalseks signaaliks analoog-digitaalkonverteri (ADC) abil. Digitaalset signaali saab seejärel töödelda digitaalsete signaaliprotsessorite (DSP) või tarkvaraga, et rakendada erinevaid efekte, müra vähendada või heli parandada.

Salvestusmeedia on järgmine oluline komponent. See võib olla analoogne, nagu magnetlint, või digitaalne, nagu kõvaketas, SSD-mäluseade või mälukaart. Digitaalsetes süsteemides salvestatakse heli tavaliselt failivormingutes nagu WAV, MP3 või FLAC. Vastuvõetud heli saab hiljem taasesitada läbi kõlarite või kõrvaklappide, mis muundavad elektrilised signaalid tagasi akustilisteks laineteks. Helivastuvõtusüsteeme kasutatakse laialdaselt muusikatööstuses, filmiproduktsioonis, raadios, telekommunikatsioonis, diktofonides ja paljudes muudes rakendustes, kus heli jäädvustamine ja manipuleerimine on vajalik.