Haigusprotsessi

Haigusprotsess on bioloogiliste ja füsioloogiliste muutuste jada, mis tekib haigust põhjustava teguri toimel ja mille käigus organismi normaalne funktsioneerimine muutub, esinevad sümptomid ning lõppfaasis võib tekkida tüsistus või haigusseisundi püsiv kahjustus. See hõlmab nii etioloogia kui ka patogeneesi ning kliinilise kulgu komponendid.

Haigusprotsessi käivitab sageli etioloogiline tegur (infektsioon, traum, toksin). Seejärel toimuvad patogeneesi mehhanismid, sealhulgas koe kahjustus, põletik ja immuunreaktsioon, mis viivad sümptomite tekkimisele ja elundite funktsiooni häireteni. Protsessi kulg võib olla äge või krooniline ning sisaldab faase nagu algus, sümptomite süvenemine, paranemine ja võimalikud tüsistused.

Diagnostika ja ravi: haigusprotsessi mõistmine aitab määrata diagnoosi, hinnata prognoosi ning kujundada ravi- ja ennetusstrateegiaid. Hästi mõistetud haigusprotsess võimaldab planida sekkumisi, mis vähendavad kahju, leevendavad sümptomeid ja parandavad elukvaliteeti.

Erinevad haigused võivad haigusprotsessi käitumist erineda: nakkushaigustes on keskmes infektsioon ja keha vastus; autoimmuunsetes ja põletikulistes haigustes mängib olulist rolli immuunsüsteemi reguleerimise viga; kroonilistes haigustes võib esineda pikaajaline koe kahjustus ja elundite funktsiooni langus. Häigusprotsessi mõistmine on seega keskne osa meditsiinilisest hindamisest, ravist ja ennetusest.