HBVinfektsiooni

HBVinfektsioon (hepatiit B) on haigus, mida põhjustab hepatitis B viirus (HBV). Viirus siseneb kehasse vere ja kehavedelike kaudu ning võib põhjustada ägeda hepatiidi või kroonilise infektsiooni. Inkubatsiooniperiood on tavaliselt 45–180 päeva.

Levik ja riskifaktorid: HBV edastub peamiselt kontakti kaudu nakkusohtlike vere- või kehavedelikega. Sõltuvalt olukorrast on peamised ülekandmise viisid sünnitusel emalt lapsele, seksuaalne kontakt, jagatud süstlad või nõelad ning harva sülg või rinnapiim. Haigus võib jääda asümptomaatseks, kuid raskematel juhtudel võib ilmneda ikterus, väsimus, maksavalu ja iiveldus. Krooniline HBV määratletakse infektsioonina üle kuue kuu.

Diagnoos ja hindamine: diagnoos tehakse vere seroloogiliste markerite põhjal. HBsAg olemasolu näitab infektsiooni; anti-HBs viitab omandatud immuunsusele (vaktsineerimine või varasem haigus); anti-HBc IgM näitab ägedat infektsiooni. HBV DNA taset mõõdetakse viiruse aktiivsuse hindamiseks. Maksa hindamiseks kasutatakse lisaks verepilti, vajadusel elastograafiat või muud radioloogilist jälgimist.

Ravi ja ennetus: ägeda HBV puhul sageli ravi ei vaja ning infektsioon lahendub iseenesest; kroonilise HBV puhul kasutatakse viirusevastaseid ravimeid (nt tenofovir, entecavir) ning mõnel juhul rekombinantset interferooni. Ennetuseks on kõige tõhusam HBV vaktsineerimine; riskogruppidele pakutakse laialdaselt vaktsineerimist. Postexpositsiooni profülaktikas võib kasutada HBV vaktsiini ja vajadusel hepati B immunoglobuliini.

Epidemioloogia ja prognoos: HBV esinemine maailmas on suur ning vaktsineerimise ja ravi laialdasem kasutuselevõtt on vähendanud haigestumist ja surmajuhtumit. Varane tuvastus ja ravi parandavad pikaajalist prognoosi.