Grignardreaktsioonid

Grignardi reagendid ehk Grignardi reaktsioonid on orgaaniliste magneesiumi halogeniidide RMgX kasutamisel toimuvad reaktsioonid. R on orgaaniline rühm ja X on halogeen (Cl, Br, I). Need reaktsioonid tekivad tavaliselt, kui halogeenorgaaniline ühend reageerib magneesiumiga sobivas anorgaanilise eeterlahuses (nt dietüüleeter või THF). Grignardi reagendid on väga niiskuse ja õhu suhtes tundlikud ning neid valmistatakse ja töödeldakse rangetes kuivades tingimustes.

Käitumine ja struktuur: RMgX-ühikud esinevad sageli agregaatides ja neid stabiliseerib eetri/THF molekulide koordineerimine Mg-iooniga. Halogeenide järjestus suurendab reaktiivsust: I-(e) > Br- > Cl-.

Peamised reaktsioonid: Grignardi reagendid reageerivad prootongrupi all oleva H- või OH-iga, et anda alkaan(R-H) ja Mg(OH)X. Reageerides süsinikküllastusega CO2, annavad RMgX karboksülaadid, mis hape töötlusel muutuvad karboksüülhapeteks (RCO2H). Reageerides aldehüüdi või ketooniga annavad nad vastavalt sekundaar- või hoolsal alkohole pärast töötlust: formaldehüüdiga saadakse primaar alcohol, teiste aldehüüdide ja ketoonidega – sekundaar- või terciäärne alkohol. Grignardi reagendid avaavad epokside ringi, mille tulemusena tekivad pikendatud ahela alkoholid pärast happe töötlust. Lisaks võivad nad reageerida esterselt, kuid see on sagedamini teise järgu reaktsioon.

Kasutus ja piirangud: Grignardi reaktsioonid võimaldavad C-C sidemete loomist ning erinevate alkohoolsete toodete sünteesi jaotust, sealhulgas kaugemate süsinikalade lisamist. Peamised piirangud on nende suur reaktiivsus ning vajadus kuivade ja inertsete tingimuste järele; kergesti süttivad ja võivad reageerida õhuga, mis nõuab ettevaatlikku käsitlemist.

Kokkuvõte: Grignardi reagendid on keskne vahend C-C sidemete loomisel ning organi- magnesiumi halogeniidid võimaldavad komplekssete alkoholide sünteesi erinevate oksüdatsioonitasemete ja struktuuridega.