Fosfaatseerimine

Fosfaatseerimine on protsess, mille käigus fosfaatioonid (PO4^3−) eemaldatakse või seotakse vees, mullas või tööstusjäätmetes. Selle peamine eesmärk on vähendada fosfori sisaldust, ennetada eutrofeerumist ning samal ajal võimaldada fosfori ressursi taaskasutust.

Põhimeetodid on keemiline sade, adsorptsioon ja bioloogiline eemaldamine. Keemiline sade kasutab metallide soolasid (nt alumiiniumi või rauda), mis moodustavad mittelahustuvad fosfaadid ja satuvad lahusest. Sademid tekivad paremini kindlate tingimuste korral, sageli pH muutmise või lubja lisamise teel. Adsorptsioon kasutab materjale nagu aktiivsüsi või rauda- ning alumiinioksiide, mis seovad fosfaatioone pinnale ja võimaldavad hilisemat eraldamist. Bioloogiline eemaldamine (EBPR) kasutab fosfori salvestavaid baktereid, kes koguvad fosfori biomassi ja seejärel eemaldatakse fosfor sisaldav biomass reoveest.

Taaskasutus ja ressursi kasutamine on muutunud oluliseks. Struvite kristalliseerumine (MgNH4PO4·6H2O) võimaldab fosfori taastada ning kasutada väetisena. Fosfaatseerimine rakendub peamiselt munitsipaalsetes reovee puhastusjaamades ning tööstuslikes veesüsteemides, kus fosfori kontroll on reguleeritud ja vajalik.

Väljakutsed hõlmavad kulusid, jäätmete käitlemist ja tagada lõpp-produkti kvaliteet ning ohutus. Edusammud suunavad arendama tõhusaid ja ressursi taastust võimaldavaid lahendusi ning integreerima fosfori ringlussevõttu laiemasse majandusse.