Enesehindamise
Enesehindamine, sageli nimetatud enesehinnang, tähendab inimese üldist hinnangut enda väärtusele, oskustele ja kohanemisvõime eest eri elualades. See hõlmab nii kognitiivseid hinnanguid kui ka emotsionaalseid tundeid ning võib olla üldine või domänispetsiifiline (nt enesekindlus tööl, sotsiaalsetes suhetes). Enesehinnang erineb enesetõhususest (usaldus oma võimesse toime tulla konkreetsete ülesannetega).
Enesehindamine kujuneb varasest kogemusest, perekondlikust ja sotsiaalsest tagasisidest, kultuurilistest väärtustest ning sotsiaalse võrdlemise protsessidest. See võib
Enesehindamise mõõtmine hõlmab psühholoogilisi skaalasid, nagu Rosenbergi enesehinnangu skaala, mis hindab üldist eneseväärtust. Lisaks võivad kasutada
Positiivne enesehindamine seostatakse tavaliselt parema vaimse heaolu, suurema vastupanuvõime ja sotsiaalse kaasatusega; madala enesehinnangu korral võivad
Praktikas pööratakse enesehindamise tähelepanu hariduses, psühhoterapias, kasvatustöös ja töökeskkonnas. Tugevdamine hõlmab realistliku enesetundmise arengut, eneseteadlikkuse suurendamist,