Energiavormid

Energiavormid viitavad energia erinevatele ilmingutele ning kirjeldavad, kuidas energia ruumis ja ajas käitub ning muundub. Erinevates olukordades energia võib kanduda või muunduda, kuid kogu energia kogus püsib suuremas süsteemis.

Peamised energiavormid on:

- Kineetiline energia (E_k) – energia, mida omab liikuva keha. E_k = 1/2 m v^2, kus m on mass ja v kiirus.

- Potentsiaalenergia (E_p) – energia, mis on seotud keha asendi või jõu väljaga. Gravitatsioonilise E_p = m g h ja elastilise E_p = 1/2 k x^2.

- Termiline energia (sisemine energia) – seotud aine molekulide liikumisega ja temperatuuri ning soojusvahetusega.

- Keemiline energia – energia keemilistes sidemetes; vabastub või imendub keemilisel reaktsioonil.

- Elektriline energia – energia, mis on seotud laengute liigumise või elektriväljaga: potentsiaalne ja kinetiline osa.

- Radiantne ehk elektromagnetiline energia – energia elektromagnetilises kiirguses, nagu valgus ja infrapunakiirgus.

- Tuumaenergia – energia seotud tuumareaktsioonide, näiteks lõhustumise või külmumisega.

- Lainetuse ja mehaanilise energia kombinatsioonid – helienergia ja muud vibraalias ja lainetes esinevad energia vormid.

Transformatsioonid ja näited: valgus võib muutuda keemiliseks energiaks fotosünteesil, keemiline energia võib muunduda soojuseks ja valguseks põlemisel, kineetiline ja potentsiaalne energia muunduvad mehhaanilistes süsteemides. Elektrivõrgudes muudetakse mitmesuguseid vorme elektrienergiaks; lõppkokkuvõttes järgib energia konserveerumise printsiip.

Mõõtmine ja mõiste: energia mõõdetakse džuleis (J). Võimsus, mis näitab energia muutumise kiirust, on vattides (W). Erinevad energiavormid võivad üksteiseks muutuda, kuid kogu energia jääb süsteemis konstantseks.