Elukeskkonna

Elukeskkond on elusolendite jaoks sobiv keskkond, mis koosneb biotilistest teguritest (teiste liikide kooslus, taimed ja mikroorganismid) ning abiootilistest teguritest (valgus, temperatuur, niiskus, pinnas, vesi ja toitained, õhk). See määrab, millistes tingimustes liigid ellu jäävad, arenevad ja paljunevad ning kuidas nende levik ja kohanemine kujuneb.

Elukeskkond on mitmetasandiline ja ulatub mikrohabitatitest kuni suuremate ökosüsteemideni. Liikide toimet mõjutavad nii kohalolevad komponendid kui ka nende ruumiline ja ajaline dünaamika. Ökoloogiline võrgustik hõlmab toiduvõrke, konkurentsi ning parasiitide ja mutualistlike seoste komplekti.

Elukeskkonna kvaliteet ja struktuur mõjutavad bioloogilist mitmekesisust, populatsioonide tihedust ning ökosüsteemiteenuseid, sealhulgas toitu, vett, kliima reguleerimist, mullaviljakust ja elupaikade kaitset. Kõik need teenused on olulised loodusele ja inimühiskonnale.

Inimese tegevus põhjustab elukeskkonna häireid: elupaikade kadumist, killustumist, reostust ja kliimamuutusi. Kaitse, taastamine ja jätkusuutlik maastikukujundus on elukeskkonna säilitamiseks olulised.

Elukeskkonna mõistmist kasutatakse ökoloogias, planeerimises ja keskkonnahariduses, et paremini mõista ja hallata inimese ja looduse vastastikust sõltuvust.