Elektrostaatilised

Elektrostatika ehk elektrostatilised nähtused on füüsika haru, mis uurib elektriliste laengute staatilist olukorda, nende vahel tekkivaid jõude ja sellega seotud nähtusi. Põhieesmärk on mõista, kuidas laengud paiknevad ruumis, kuidas nad teineteist mõjutavad ning kuidas elektriväli ja pinge seda kujundavad.

Peamised mõisted: Coulombi seadus kirjeldab kahe punktlaengu q1 ja q2 vahelise jõu F suurust: F = k q1 q2 / r^2, kus r on kaugus ja k on konstant. Elektriväli E on jõu suhe laenguga, F = qE, ning selle jaotus ruumis kirjeldub laengute näitel E = k q / r^2 (dielektri mõjul käitumist võib muuta). Elektripotentsiaal V on suurus, mille korral E = -∇V. Laeng on konservatiivne suurus ning materjalid võivad olla juhtivad või dielektrilised, mis mõjutab laengute ja väljade käitumist.

Olulised nähtused hõlmavad laengute eraldumist kontaktiga (hõõrdejõud), elektrostatilist induktsiooni ja kondensaatorite tööd. Kondensaator koosneb kahest juhtivast plaadist, mille vahel on dielektrik; see salvestab laengut ja tekitab pinge.

Rakendused ulatuvad tööstuslike elektrostaatsete tolmukogujate, kserograafia ja laserprinterite tööst ning kondensaatorite kasutusest erinevates elektroonikaseadmetes. Elektrostatika areng on tihedalt seotud Coulombi ja Faraday uuringutega ning Maxwelli võrrandite väljatöötamisega, mis liidavad laengu, elektrivälja ja magnetismi.