Kondensaator

Kondensaator on passiivne elektroonikakomponent, mis salvestab elektrilaengu kahe juhtiva juhtme või plaadi vahel olevale dielektrikule ning suudab vajadusel laengu tagasi vabastada. See põhineb elektriväljal, mis tekib kahe juhtiva kihi vahelise potentsiaalierinevuse korral.

Konstruktsiooniliselt koosneb kondensaator kahest elektronsest juhtivast elektroodist, mida eristab dielektriline eraldusmaterjal. Elektroodid ja dielektrik võivad olla erinevat tüüpi, mis määrab kondensaatori mahtuvuuse, pinge ja suuruse. Mõnel juhul on kondensaator polariseeruv (nt elektrolüütilised), teistel mitte, mis mõjutab paigaldamise ja kasutuspiirkonda.

Kondensaatori põhiomadused hõlmavad mahtuvust C (faradides), mis kirjeldab laengu Q ja pinge V suhet (Q = C × V). Energiasisalduse arvutamine on E = 1/2 × C × V^2. Võimalikud kõverad hõlmavad tolerantsi, töötemperatuuri vahemikku ja maksimaalset tööpinget ning lekkekulu või püsivus.

Tüübid hõlmavad elektrolüütilisi kondensaatoreid (polariseeruvad), film- ja keramikakondensaatoreid ning suure energiaga superkondensaatoreid. Mittopolariseeruvad tüübid sobivad otstevaheline ühendamine erinevatel pingedel. Erinevatel tüüpidel on erinevad keemilised dielektrikud, suurused, kestvus ja hind.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad toitesüsteeme, filtrit, degradeerimise ja heliedastus ning signaaljaotussüsteeme. Kondensaatorid mängivad olulist rolli pingejagamisel, sõlmede decouplingul, impulsi salvestamisel ja kiudainesüsteemides vastavalt oma spetsifikatsioonidele.