Eksponeerimisteraapiad

Eksponeerimisteraapiad on psühholoogilised ravimeetodid, mille eesmärk on vähendada ärevust ja vältimist, pakkudes patsientidele kontrollitud kokkupuudet hirmutavate olukordade ning sisemiste aistingutega ning vähendades kaitse- või vältimiskäitumisi. Tegevus põhineb habituatsioonil ja extinction-õppimisel: korduv ja kontrollitud kokkupuude vähendab hirmureaktsioone ja suurendab ohutustunnet.

Peamised variandid on in vivo eksponeerimine (reaalne kokkupuude hirmutava olukorraga), imaginaarne eksponeerimine (hirmutavate olukordade kirjelduste või kujutluse kasutamine) ning interoceptiivne eksponeerimine (tekitab kehaste aistinguid, nt paanika sarnaseid). Erinevad vormid hõlmavad gradiendi eksponeerimist (järkjärgult suurenev raskus), flooding (intensiivne, lühiaegne eksponeerimine) ning OCD puhul eksponeerimist vastuste vältimisega (ERP). PTSD-i puhul kasutatakse pikaajalist eksponeerimist (prolonged exposure).

Protseduur hõlmab hindamist, hirmuhierarhia koostamist, eesmärkide seadmist ja järjestikust kokkupuuteplaani. Kodused harjutused ning turvalisuse tagamine on olulised. Tõenduspõhine alus näitab eksponeerimisteraapiate efektiivsust mitmetes ärevushäiretes ning neid peetakse sageli esmane ravivõimalus. Ravi nõuab kogenud terapeudi juhendamist; algne distress on ravi osa, kuid järjepidev praktika toob pikaajalist leevendust.