Eelregistreerimine

Eelregistreerimine on tegevus, mille käigus registreeritakse midagi enne kindlat aega, sündmust või teenuse kasutamist. Selle eesmärk on tagada koht, planeerida ressursse ja koguda vajalikke andmeid ning kontaktteavet enne osavõttu või teenuse kasutamist. Eelregistreerimine toimuda digitaalselt läbi ametlike portaalide või süsteemide ning sellele tavapäraselt järgneb kinnitav teade ning vajadusel tasu või makseviis.

Eestis on eelregistreerimine levinud mitmel tasandil. Näiteks avalikes teenustes võivad inimesed eelregistreerida aega või teenust, tervishoius võib see tähendada aja broneerimist arstivisiidile või uuringutele, konverentside ja ürituste korraldamisel aitab eelregistreerimine hallata osalejate arvu ja logistikat. Lisaks kasutatakse terminit sageli teadus- ja arendustegevuses, et kavandada testimisi või katseid.

Protsess tavaliselt hõlmab kasutajakonto loomist või sisse logimist, isikuandmete esitamist, soovitud teenuse või ürituse kuupäeva ja aega valimist, kinnitust ning sageli makset või kinnitamist. Pärast registreerimist antakse tavaliselt kinnituskiri või -kood ning vajadusel on võimalik registreeringut muuta või tühistada vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Teaduslikes kontekstides on eelregistreerimine osa avatud teadusest: hüpoteeside, metoodika ja analüüsiplaani registreerimine enne andmete kogumist aitab vähendada analüüsipõhise kallutatuse riski ja suurendada uuringu läbipaistvust.

Kõrgemal tasandil toob eelregistreerimine kaasa parema ressursihalduse ja ooteaegade vähendamise, kuid selle kõrval võivad esineda privaatsuse, teatavate reeglite ja süsteemi sõltuvuse ning muudatusi puudutavad piirangud. Euroopa Liidu andmekaitse normid, sealhulgas GDPR, kujundavad andmete töötlemise raamistikku ja nõuavad selgeid nõusolekuid.