Destillatsioonis

Destillatsioon on vedelike eraldamise või puhastamise meetod, mis põhineb erinevate ühendite keemistemperatuuride erinevusel. Segust kuumutades eralduvad aurud madalama keemistemperatuuriga komponentide poolt; aur kondenseerub ja kogutakse destillaatina. Ülejäänud komponendid jäävad vedelikuna või võivad järk-järgult kondenseeruda tagasi nõusse, kus nad on vähem aurustuvad.

Peamised meetodid on lihtdestillatsioon ja fraktsioonidest destillatsioon. Lihtdestillatsioonis eraldub üks madalama keemistemperatuuriga komponent ning destillaat kogutakse eraldi. Fraktsioonidest destillatsioon (kolonnidest destillatsioon) kasutab pikkat kolonni, mis võimaldab mitmekordset aurustamist ja kondenseerumist, et paremini eraldada lähestikku keemistemperatuuriga komponendid.

Seadmed koosnevad tavaliselt keeduklaasist või keedukannist, kolonnist või kondensaatorist, termomeetrist ning vastuvõtukannust destillaatide kogumiseks. Alembik on ajalooline alus, kuid kaasaegses tööstus- ja laboritöös kasutatakse tavaliselt kaasaegseid klaas- või metallkomplekte ning kontrollitud temperatuuri ja vaakumi juhtimist.

Rakendused hõlmavad alkohoolsete jookide destilleerimist ja puhastamist, kemikaalide ja ravimite sünteesi jaoks vajalike ühendite eraldamist, ning eeterlike õlide ja lõhna- ning maitseainete eraldamist. Toksiinide või segude eraldamisel ja nafta rafineerimisel kasutatakse samuti destillatsiooni ning erinevaid variantte, nagu vaakum- ja aurudestillatsioon, mida kasutatakse kuumakartlike ainete töötluses. Ajalooliselt mängis distillatsioon keskajal ja renessansil olulist rolli ning on tänapäeval oluline meetod keemias ja tööstuses.