Fraktsioonidest

Fraktsioonidest on kaks peamist tähendust: matemaatiline ja poliitiline. Matemaatikas on fraktsioon kahe täisarvu suhe, kus ülemine arv (nimetatud arv) ja alumine arv (nimi) kujutavad osa tervikust. Näiteks 3/4 tähistab kolme neljandikku. Fraktsioonid võivad olla väiksemad kui 1 (õiged/fraktsioonid) või suuremad kui 1 (ebaproportsionaalsed). Denominator ehk alumine arv ei tohi olla null. Fraktsiooni saab vähendada, jagades nii ülemist kui alumist sama suure teguriga; soovitud on suurim ühine tegur. Samuti on võimalik fraktsioon väljendada kümnend- ja protsendina ning teisendada see ka segaarvuks (näiteks 7/4 = 1 ja 3/4). Tegevused fraktsioonidega hõlmavad liitmist, korrutamist, lahutamist ja jagamist: a/b + c/d = (ad + bc)/bd, (a/b)·(c/d) = (ac)/(bd), (a/b) ÷ (c/d) = (a d)/(b c) (kui c ≠ 0).

Poliitilises mõistes on fraktsioon parlamentaarne grupp liikmeid, kellel on ühine poliitiline platvorm või parteitaust. Fraktsioonid korraldavad liikmete tööd, määravad juhtkonna ja jagavad esindusõiguseid nii komisjonides kui hääletustel. Need võivad olla valitsuskoalitsiooni või opositsiooni osa ning mõjutada seadusandlust ja kontrolli. Fraktsioonide tekkimine toimub peamiselt valimistulemuste alusel ning nende koostöö ja kokkulepped võivad liikuda koalitsiooni moodustamise või parlamendi tegevuse suunas. Fraktsioonid tegutsevad nii, et koondada liikmete hääled, koordineerida poliitilisi samme ja esindada rahva huve läbi organiseeritud tegevuse.