Destillatsioonid

Destillatsioonid on protsess, mille käigus eraldatakse vedelikke koostisosadeks nende keemistemperatuuride erinevuse põhjal. See meetod põhineb vedeliku aurustumisel ja seejärel kondenseerumisel, kogudes puhtama vedeliku, millel on erinev keemistemperatuur.

Protsess algab vedeliku kuumutamisega destillatsioonikolvis. Kui vedelik saavutab oma keemistemperatuuri, hakkab see aurustuma. Auru juhitakse seejärel läbi jahutustoru (kondensaatori), kus see jahtub ja muutub tagasi vedelaks. See kondenseerunud vedelik, mida nimetatakse distillaadiks, kogutakse eraldi anumasse. Komponendid, millel on madalam keemistemperatuur, aurustuvad ja kondenseeruvad esimesena, võimaldades neid eraldada kõrgema keemistemperatuuriga komponentidest.

Destillatsiooni kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades. Keemiatööstuses kasutatakse seda lahustite puhastamiseks, vedelate segude eraldamiseks ja keemiliste ainete sünteesiks. Alkoholitööstuses on see oluline etanooli tootmisel ja destilleeritud alkoholjookide (nagu viin, viski ja džinn) valmistamisel. Farmaatsiatööstuses kasutatakse destillatsiooni ravimite koostisosade eraldamiseks ja puhastamiseks. Samuti on see oluline toiduainetööstuses, näiteks eeterlike õlide eraldamisel taimedest.

Destillatsiooni erinevad tüübid hõlmavad lihtdestillatsiooni, fraktsioonilist destillatsiooni, veeauru destillatsiooni ja vaakumdestillatsiooni, igaüks sobiv erinevate ainete ja segude eraldamiseks. Fraksioneeriv destillatsioon on eriti tõhus, kui eraldatavate komponentide keemistemperatuurid on väga lähedal.