Dendriitrakkude

Dendriitrakkud (dendriitrakkude nimetus) on immuunsüsteemi keskne rakkude tüüp, mis tegutsevad peamiselt antigeenide esitlejana. Nad koguvad kudedest aineid, töödeldakse need ning esitavad neid T-rakkudele lümfisõlmede ja muude lümfisüsteemi organite kaudu. Dendriitrakkude nimi tuleneb nende dendrite sarnastest protrusions, millega nad haaravad ja esitlevad antigeene ja suhtlevad teiste rakkudega.

Päritolu ja tüüp: paljud dendriitrakkude vormid arenevad luuüdist ning võivad olla kudede residentid (nt nahas Langerhansi rakud ja limaskestade DC-d) või migreeruvad kudedest lümfi. Olulised kategooriad on konventsionaalsed dendriitrakud (cDC), kes esitlevad peamiselt antigeene CD4+ T-rakkudele; rist-esitlemisega tegelevad cDC1 ja neil on suur roll CD8+ T-rakkude aktivatsioonil; plasmatsütoidsed dendriitrakud (pDC) on eriline tüüp, mis toodab viiruste vastuses palju type I interferoone.

Funktsioonid: dendriitrakkude põhiline ülesanne on antigeenide kogumine, töötlemine ja esitlemine. Nad aktiveerivad T-rakke MHC klass II molekulide ja ko-stimulaatoritega signaalide kaasabil ning võivad esile kutsuda nii CD4+ kui CD8+ T-rakkude vastuseid. Mõnikord teevad nad rist-esitlemist MHC I kaudu. Dendriitrakkudel on rikkalik PRR-repertuaar ning nad eritavad tsütokineid sõltuvalt kontekstist (nt IL-12 pDC-des). Nende funktsioonid on olulised nii adaptiivse immuunvastuse käivitamisel kui ka immuuntolerantsuse kujunemisel.

Kasutus ja tähtsus: dendriitrakkude alusel arendatakse vaktsiine ja immunoteraapiaid, sealhulgas vähivastaseid dendriitrakk-vaktsiine ning immunoloogilisi lähenemisi nakkuste vastu.