Carboxüülhapped

Carboxüülhapped on orgaanilised ühendid, mida iseloomustab ühe või mitme karboksüülrühma (-COOH) olemasolu molekulis. Karboksüülrühm koosneb süsinikuaatomist, mis on topeltseotud ühe hapnikuaatomiga ja ühekordselt seotud hüdroksüülrühmaga (-OH). Need ühendid on tuntud oma happeliste omaduste poolest, kuna karboksüülrühma hüdroksüülrühma prooton võib kergesti dissotsieeruda, moodustades karboksülaat-aniooni.

Lihtsaim carboxüülhape on sipelghape (metaanhape), mille molekulis on üks süsinikuaatom. Järgmine lihtsaim on äädikhape (etaanhape), mis on paljudele tuntud äädika peamise koostisosana. Pika ahelaga rasvhapped, nagu steariinhape, on samuti carboxüülhapped.

Carboxüülhapped on laialt levinud looduses ja neil on mitmeid olulisi rakendusi. Neid kasutatakse toiduainetööstuses säilitusainete ja maitseainetena, ravimitööstuses erinevate ravimite sünteesil ning plastide, kiudude ja muude materjalide tootmisel. Looduses on nad olulised biomolekulide, nagu valgud ja nukleiinhapped, ehitusplokid. Nad osalevad ka mitmetes metaboolsetes protsessides.

Carboxüülhapped reageerivad alustega, moodustades sooli, ja alkoholidega, moodustades estreid. Need reaktsioonid on olulised orgaanilises keemias ja mitmete praktiliste toodete valmistamisel. Carboxüülhapete füüsikalised omadused, nagu sulamis- ja keemistemperatuur ning lahustuvus, sõltuvad suuresti süsinikuahelale kinnitunud süsinikuahelate pikkusest ja struktuurist.