Autojuhtimissüsteeme

Autojuhtimissüsteemid, tuntud ka kui autonoomse sõidu tehnoloogiad, on tehnoloogiate kogum, mis võimaldab sõidukil tegutseda ilma inimese otsese sekkumiseta. Need süsteemid kasutavad erinevaid sensoreid, nagu kaamerad, radarid ja LiDAR, et tuvastada ümbritsevat keskkonda, tuvastada takistusi ja navigeerida teedel. Tarkvara ja tehisintellekt töötlevad neid andmeid, et teha sõiduotsuseid, nagu kiirendamine, pidurdamine ja roolimine.

Autojuhtimissüsteeme kategoriseeritakse tavaliselt tasemete järgi, alates tasemest 0 (inimese juhitav) kuni tasemeni 5 (täielikult autonoomne). Tase 1 ja 2 hõlmavad juhiabifunktsioone, nagu adaptiivne püsikiirusehoidja ja sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatus. Tase 3 võimaldab sõidukil teatud tingimustes ise juhtida, kuid inimjuht peab olema valmis igal hetkel üle võtma. Tase 4 ja 5 esindavad kõrgemat autonoomia taset, kus sõiduk suudab enamikus või kõigis sõidutingimustes iseseisvalt tegutseda.

Nende süsteemide arendamise peamised eesmärgid on parandada liiklusohutust, vähendada liiklusummikuid ja suurendada sõidumugavust. Automaatne juhtimine võib potentsiaalselt vähendada inimvigadest tingitud õnnetusi. Lisaks võib see pakkuda suuremat liikumisvabadust eakatele inimestele ja puuetega inimestele. Siiski on autonoomse sõidu laialdasel kasutuselevõtul ka väljakutseid, sealhulgas tehnoloogilised piirangud, regulatiivsed küsimused, turvalisusega seotud mured ja avalik vastuvõtt.