Atmosfäärikihtides

Atmosfäärikihtides kujuneb Maa ümbritsev gaasikihtidest erinevate temperatuuride ja tiheduste alusel järjestikune süsteem. Tavapäraselt eristatakse viis peamist kihti: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Piirid nende vahel on pigem kvalifitseeritud kui täpsed kõrgused ja võivad sõltuda lattidest ning päikeseaktiivusest.

Troposfäär on Maa alumine kiht, ulatudes keskmiselt umbes 0–12 kilomeetrini (ekvatoril veidi kõrgem, polaaraladel madalam). Siin langeb temperatuur kõrgusega ning on toimuvad ilmastikutingimused, tuulemad ning sademed. Troposfääri mass moodustab umbes 80% atmosfääri gaasimahust.

Stratosfäär asub troposfääri kohal ja ulatub umbes 12–50 kilomeetrini. Temperatuur tõuseb kõrgusega, kuna osoon neelab UV-kiirgust ja eraldab soojust. Osoonikiht on peamiselt 15–35 kilomeetri kõrgusel. Stratosfäär on suhteliselt stabiilne ja kihtides toimuvad vähem turbulentsed protsessid.

Mesosfäär on umbes 50–85 kilomeetri kõrgusel. Temperatuur langeb veelgi, kümmekond miinuskraadi kuni umbes -90 °C. See kiht on koht, kus paljud meteoorid põrkuvad atmosfääri ja põlevad. Mesopauss märgib selle kihi ülemist piiri.

Termosfäär ulatub umbes 85–600 kilomeetrini. Temperatuur võib tõusta väga kõrgele, sõltuvalt päikeseaktiivsusest, kuid tihedus on äärmiselt väike. Siin paikneb ionosfäär, mis peegeldab raadiosignaale ja mõjutab navigatsiooni ning telekommunikatsiooni. Noctiluca ja aurorad esinevad sel kiiril.

Eksosfäär on Maa ülemine kiht, alates umbes 600 kilomeetrist kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni. Siin gaasid on äärmiselt harva ja põhiline on üleminek kosmosesse; osa molekulidest võib kaduda gravitatsiooni mõjul.