päikeseaktiivusest

Päikeseaktiivsus viitab muutustele Päikese pinnal ja selle magnetväljas. Need muutused avalduvad mitmesugustes nähtustes, sealhulgas päikeseplekkide, päikeselõõskede ja koronamassihõngustena. Päikeseplekkide arv ja suurus kõiguvad umbes 11-aastase tsüklina, tuntud kui päikesetsükkel. Tippajal on päikeseplekkide rohkem, mis on seotud ka suurema päikeseaktiivsusega. Päikeselõõsked on äkilised, intensiivsed energialained, mis kiirguvad Päikese atmosfäärist. Koronamassihõngused on suured magnetiseerunud plasma pilved, mis paiskuvad päikesest välja.

Päikeseaktiivsus mõjutab Maad mitmel viisil. Päikesetuul, pidev laetud osakeste voog Päikeselt, võib põhjustada põhja- ja lõunavalgust, kui see interakteerub Maa magnetosfääriga. Tugevad päikesetormid, sealhulgas päikeselõõsked ja koronamassihõngused, võivad häirida raadiosidet, GPS-navigatsiooni ja elektrisüsteeme. Nad võivad ka suurendada kosmoselennu ohtu ja kahjustada satelliite. Päikeseaktiivsuse uurimine on oluline, et paremini mõista selle mõju meie tehnoloogiale ja keskkonnale ning prognoosida võimalikke häireid. Teadlased jälgivad Päikese aktiivsust pidevalt erinevate teleskoopide ja satelliitide abil.