Arvutirakendus

Arvutirakendus on tarkvara, mida kasutatakse arvutitööstuses, äritegevuses ja igapäevases elus. Takistades kihitusest eriliselt, võib see olla istuvate funktsioonide kogumik, mis suunab kasutajate sisendit ja annab nende tööle mitmekordistatud tagasisidet. Sageli kasutatakse arvutirakendusi nagu tekstiredaktorid, veebibrauserid, kontoritarkvara, mängud ja spetsiifilised tööstus- ja teadusrakendus.

Aruutirakenduse arendusviis põhineb tavaliselt korralikult struktureeritud arkkitektuuril. Arendusprotsess hõlmab nõuete kogumist, disaini, koodi kirjutamist, testimist, juurutamist ja üleminekukasutuse salvestamist. Lõplikud kasutajaliideseid kujundatakse järgides kasutajakogemuse põhimõtteid: võimekuse, tutvumuse ja esteetika. Moderni oleku järgi arendavad arendajad tihti korduvaid tööpiire (agile), mis võimaldab paindlikku kohandamist ja pidevat tagasisidet.

Sõna *arvutirakendus* pärit on vene ja eestikeelsetest sõnadest: “arvuti” (computer) ja “rakendus” (application). Ajaloos mananevad prototüüpid teised käsitsi tehtud sündmused ja füüsiliste programmikomplektide kohandused, mis kloonivad funktsionaalseid võimalusi. Nüüd on rakendused mittesuurus on tingimusi, mille kohaselt programm kohanduvad järjest enam keskkonna, seadme ja kasutaja eelistustele.

Arvestades mitmesuguseid kasutusvaldkondi, on arvutirakendused tol ajal keskne komponent kaasaegse digitaalse infrastruktuuri. Ilma tõhusat juhtimist, arendamist ja tõhusat side ja rasketa ühendus seetõttu on võimalik luua tasakaalustatud vormingut rakendust: kasutajasõbralikud aitvikud.