Arendabepiteelkoest

Arendabepiteelkoest on mõiste, mis kirjeldab epiteelkoe arengu, diferentseerumise ja organiseerumise protsesse, mille käigus tekivad erinevad epiteeli vormid ja struktuurid. Epiteel katab keha pindu, moodustab organite sisepinnad ja tekitab näärmeid; seetõttu on selle areng keskne nii embronaalses arengus kui ka kudede taastegimisel vigastuste järel.

Epiteeli areng hõlmab embrionaalset päritolu, rakkude paljunemist, migratsiooni, polaarset diferentseerumist ja basaalmembraani moodustumist. Eri epiteeli tüüpide pärinemine on seotud kolme germirakkude kihtidega: ectodermist (nt epidermis), endodermist (nt soolestiku ja hingamisteede limaskestad) ning osaliselt mesodermist (nt endoteel, seroosse epiteeli moodustised). Signaalsüsteemid nagu Wnt, Notch, BMP ja TGF-β, FGF reguleerivad rakkude proliferatsiooni, diferentseerumist ja morfogeneesi.

Epiteelidel on polaarne rakkstruktuur ja tihe adhesioon; basaalmembraan tagab rakkude kinnitumise aluskohtadele. Eri tüüpi epiteelid võivad moodustada liht- või stratifikaalseid kihte ning neist võivad areneda näärmed või tubulaarstruktuurid.

Paranemine ja taastumine vigastuste korral hõlmab re-epiteliseerimist, kus epiteelirakud migreeruvad, diferentseeruvad ja taastavad katva pinna terviklikkuse. Klinilises kontekstis on epiteeli areng oluline kaasasündinud häirete mõistmiseks, epiteeli päritoluga kasvajate ning regeneratsiooni ja koe rekonstruktiooni valdkondade jaoks. Epiteeli kultuurid ja in vitro mudelid kasutatakse naha, silma ja teiste epiteelipindade regenereerimise tehnoloogiate arendamisel.