Animatsioon

Animatsioon on liikuva kujutise loomise protsess, kus järjestikuste piltide vaatamine tekitab liikumise illusiooni. See hõlmab nii käsitsi joonistatud kui ka digitaalseid meetodeid ning seda rakendatakse nii lõbustus-, kunstilise, haridus- kui reklaamvaldkonnas.

Ajaloost: varased katsetused liikuva pildi loomisel said alguse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Emile Cohl’i Fantasmagorie (1908) on üks varasemaid täispika joonisanimatsiooni näiteid. Disneyi täispikkad animatsioonid 1930. aastatel populariseerisid värvi ja jutustamise standardid. 1990-ndatel ja 2000-ndate alguses muutus CGI (kolmemõõtmeline arvutigraafika) tööstuse keskseks ning Pixar, DreamWorks ja teised tõid kaasa kõrgtehnoloogilise renderdamise ja füüsikapõhised simulatsioonid. Stop-motion jääb tänapäevalgi olulisel kohal nii kunstilises kui reklaami kontekstis, näidates praktiliste efektide võimsust.

Peamised tehnikad: 2D animatsioon (traditsiooniline ja digitaalne), 3D CGI, stop-motion ning liikumisgraafika (motion graphics). Iga tehnika kasutab erinevaid tööriistu ja lähenemisi, et saavutada soovitud visuaalne mõju.

Töövoog: ideede väljatöötamisest animatsioonini läheb läbi kontseptsioon, storyboard ja animatic, seejärel layout, tegelik animatsioon, renderdamine ning kompositing. Lõppfaasis lisatakse heli ja kogu materjal viimistluse.

Rakendused: filmid, televisioon, videomängud, reklaam ja haridus. Animatsioon on efektiivne vahend kompleksete ideede selguse ja emotsionaalse mõju edastamiseks ning see areng jätkub nii tehnoloogia kui loovuse arvel.