Angioograafiat

Angioograafia on radioloogiline kuvamismeetod, mille abil visualiseeritakse veresooned ja verevarustust tagavad struktuurid kontrastaine ja erinevate kujutamistehnoloogiate abil. Meetod hõlmab klassikalist röntgenangiograafiat, CT-angiograafiat (CTA) ja MR-angiograafiat (MRA). Lisaks kasutatakse digitaalset või digitaalse alamhõõtude järgi korrigeeritud angiograafiat, mille eesmärk on eristada veresooned ümbritsevast kudest.

Protseduuriks süstitakse kontrastlahus ning sageli sisestatakse kateeter arteriaalse juurdepääsu saamiseks, tavaliselt reie- või radiaalarteri kaudu. Seejärel võetakse järjestatud kujutised; vajalike fotode abil saab kuvada veresoonte kontuurid ja verevoolu. Angioograafiat kasutatakse nii diagnostiliseks kui ka invasiivseks raviks: veresoone patoloogiate hindamine ning erinevate sekkumiste planeerimine ja teostus, nagu aneurüsmide või stenooside käsitlemine ning kasvajate verevarustuse hindamine.

Näidustused hõlmavad aneurüsmide, veresoonte stenooside ja oklusioonide, arteriovenoossete väärarengute, neerupealiste ja teiste organite kasvajate verevarustuse hindamist ning operatsioonide või sekkumiste eelnevat ettevalmistust.

Riski kaasneb kontrastaine allergia, neerufunktsiooni halvenemine, kiirgusdoos ning verejooks või veresoonte vigastus sisselõikuskoha ümber. Ennetavad meetmed hõlmavad patsiendi anamneesi läbivaatust, allergiahindamist ja neerufunktsiooni kontrolli.

Ajalugu puudutab angioograafiat 20. sajandi algusest; tänapäeval kombineeritakse invasiivset DSA-tehnoloogiat CTA ja MRA ning veresoonte haiguste diagnoosimisel ja kirurgilisel planeerimisel. Angioograafia on oluline vahend vaskulaarsete haiguste tuvastamisel ja ravi kavandamisel.