oklusioonide

Okulusioonide mõiste viitab alalõua ja ülalõua hammaste kontaktile ning positsioonile, mis tekib suu sulgemisel ja lõualuu liikumisel. See hõlmab nii hammaste asendit kui ka kontaktide mustrit erinevates suunetes. Statiline okklusioon kirjeldab kontaktide toimimist lõua täielikul sulgumisel; dünaamiline okklusioon tekib lõualuu liikumiste ajal, näiteks närimisel ja lõua amblumisliikumisel.

Normaalset okklusiooni iseloomustab korrapärane ja tasakaalustatud kontaktide muster mõlema lõualuu hambakaaridel ning ettenähtud koormuse jaotumine, mis võimaldab tõhusat närimist ning stabiliseerib temporomandibulaarliigest (TMJ). Maloklusioon viitab okulusiooni patoloogilisele vormile, kus kontaktide muster või hammastik on ebaühtlane või ebapiisav, mis võib põhjustada kulumist, lõualüleste valulikkust või liikuvust. Angle'i klassifikatsioon, mis kirjeldab molaaride suhtelist asendit ülemise ja alumise lõualuu vahel, on laialt kasutatav süsteem: klass I, II ja III.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel, hammaste kontaktide ja liikumiste kaardistamisel ning täiendavatena kasutatud radiograafia ja bite-registration (tõmbecest registrid). Okulusiooni probleeme hinnatakse sageli koosTMJ toimimise ja lõualihaste funktsiooniga.

Ravi eesmärk on saavutada stabiilne ja funktsionaalne okulusioon, mis sobib patsiendi üldise suutervise ja esteetiliste vajadustega. Ravivõimalused hõlmavad ortodontiat, protetikat, okkusiooniplaate või splint'e, ja vajadusel lõualuude või lihaste rehabilitatsiooni. Oluline on süsteemne lähenemine, et ennetada tüsistusi ning säilitada või taastada optimaalne lõualuude ja hammaste funktsioon.