Andmesideühendused

Andmesideühendused on ühendused, mis võimaldavad digitaalse andmeedastuse kahe või enama seadme vahel läbi võrkude ja sidekanalite. Need võivad olla juhtmega või juhtmevabad ning hõlmavad nii kohalikke (LAN) kui ka laiaulatuslikke (WAN) võrgustikke, sealhulgas ettevõtete võrgustikke, koduühendusi ja mobiilset andmesidet. Andmesideühendused võivad olla punkt-punkti või mitmepunktilised ning neid pakutakse ja hallatakse erinevate teenuse ning kvaliteedi tasemete alusel.

Tehnoloogiad ja standardid hõlmavad juhtmega Etherneti, kiirliine DSL ja valguskaabliga (fibre) ühendusi ning juhtmevabu lahendusi nagu Wi‑Fi ja mobiilne andmeside (2G–5G). Ühenduste toimimine põhineb mitmel kihil: füüsilisel kihil (kaabel või raadio), andmeside kihil ja ülemistel võrkude kihtidel; standardid ja protokollid, nagu TCP/IP, UDP, PPP ning HDLC, tagavad andmete edastamise ja aadressimise.

Olulised omadused on läbilaskevõime, latentsus (viivituse pikkus), jitter ja pakettkaotsus ning kättesaadavus. Läbilaskevõime näitab maksimaalse andmeedastusmahu kiirust; tegelik kasutus sõltub võrgust, seadmetest ja võrgustiku koormusest. QoS (kvaliteedi tagamine) võimaldab prioritiseerida kriitilisi teenuseid. Turvalisuse osas rakendatakse krüptimist, virtuaalseid privaatvõrke (VPN) ja autentimismeetodeid, et kaitsta andmeid nii edastuskanalil kui ka võrgukihi tasemel.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad kodu- ja ettevõtete võrgustikke, andmekeskuste ning telekommunikatsiooniteenuste pakkumist. Olulised nõudmised on töökindlus, madalad viivitused ja varundamise võimalused; tihti võetakse kasutusele teenuse taseme lepingud (SLA). Areng suunab andmesideühendusi suurema läbivoodiga, madalama latentsusega ja parema turvalisusega, eriti IoT-lahenduste, pilveteenuste ja 5G-ühenduste kasvuga.