Andmekaitsenõuete

Andmekaitsenõuete mõiste viitab kõigile isikuandmete töötlemisega seotud nõuetele ja reeglitele, millega organisatsioonid peavad tagama isikuandmete kaitse. Euroopa Liidus kehtib isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ning Eesti õiguses täpsustavad neid nõudeid Isikuandmete kaitse seadus ja muud õigusaktid.

Andmekaitsenõuete täitmise keskmes on isikuandmete töötlemise põhimõtted ja isikuõigused, sealhulgas seaduslik alus, eesmärkide piiramatus, andmete minimiseerimine, täpsus, säilitamise piiramine, terviklikkus ja konfidentsiaalsus ning vastutuse põhimõtted. Andmesubjektidel on õigus saada infot töötlemise kohta, saada juurdepääs oma andmetele, parandada vigu, kustutada andmed (õigus olla unustatud), piirata töötlemist, taotleda andmete ülekandmist ning esitada vastuväide või nõuda lõpetamist automatiseeritud otsuste puhul.

Nõuete täitmiseks kasutatakse DPIA-d (andmekaitse hindamised), andmekaitse by design ja by default, andmetöötluslepinguid töötlejatega, turvameetmeid (juurdepääsupiirangud, krüptimine ja sarnased kaitsemeetmed) ning andmelekke teavitamist 72 tunni jooksul vastutavale asutusele ja vajadusel andmesubjektidele. Lisaks kontrollitakse rahvusvaheliste andmete üleandmist ning vajadusel rakendatakse vastavaid kaitsemeetmeid.

Nõuete mittejärgimine võib kaasa tuua haldus- ja rahalisi karistusi, järelevalvet andmekaitseasutustelt ning kahju nii organisatsiooni mainele kui ka andmesubjektide usaldusväärsusele. Isikuandmete kaitse tagamine on oluline nii eraisikute õiguste kui ka ettevõtete õigusliku ja majandusliku riski vähendamiseks.