Amfetamiinid

Amfetamiinid on psühhoaktiivsete stimulantide klass, mis suurendavad ajus ja kesknärvisüsteemis erksust, parandavad tähelepanu ning vähendavad söögiisu. Klass sisaldab erinevaid derivaate, millest kõige paremini teada on amfetamiin, deksamfetamiin, metamfetamiin ja lisdexamfetamiin.

Toimemehhanism: Amfetamiinid suurendavad dopamiini ja norepinefriini vabanemist presynaptilistest neuroni lõpp-punktidest ning pärsivad nende tagasihaarde transporterite (DAT ja NET) toimet. Selle tulemusena tõusevad sünapsi monoamiinide tasemed, mis viib erksuse, motivatsiooni ja keskendumise suurenemiseni; serotoniini mõju on osaliselt täiendav ja varieeruv.

Kasutus: Meditsiiniliselt kasutatakse mõningaid amfetamiini derivaate ADHD-i ja narcolepsia raviks. Lisdexamfetamiin on heaks kiidetud ADHD-i raviks ning teised vormid võivad sõltuvalt riigist olla lubatud. Ajalooliselt on amfetamiine kasutatud ka söögiisu vähendamiseks, kuid see kasutus on tänapäeval rangelt reguleeritud.

Kõrvalmõjud ja riskid: Lühiajaline kasutamine võib põhjustada unetust, ärevust, rahutust, suu kuivust, südamepekslemist ja vererõhu tõusu. Pikaajalisel või kontrollimatu kasutamisel tekib tolerantsus ja sõltuvus ning võivad kujuneda psüühilised häired (hallutsinatsioonid, paranoiaalne mõtlemine, depressioon). Üleannustamine võib põhjustada tahhükardiat, hüpertermia ja krampe.

Õiguslik-status: Amfetamiinid on paljudes riikides kontrollitavad ained; meditsiinilisel otstarbel kasutamine on tavaliselt retseptiga ning ebaseaduslik omamine ja kasutamine on seadusega reguleeritud.