Alusühikud

Alusühikud ehk baashühikud on SI mõõtmisüsteemi põhielemendid, mida kasutatakse kõigi teiste mõõtühikute määratlemiseks ja kirjeldamiseks. Need annavad mõõtmistele universaalse ja püsiva aluse ning nende täpsus on soorituste ja andmete võrdluse jaoks kriitiline.

Seitsme alusühikuga on määratletud järgmised suurused: meeter (m) – pikkus; kilogramm (kg) – mass; sekund (s) – aeg; amper (A) – elektrivool; kelvin (K) – termodünaamiline temperatuur; mool (mol) – ainekogus; kandela (cd) – valgusintensiivsus.

Alusühikute määratlused töötati 2019. aastal ümber nii, et iga alusühik on fikseeritud füüsikaliste konstantide kaudu. Meeter on defineeritud valguskiire kiiruse c abil; kilogramm Plancki konstantiga h; sekund cesium-133 aatomi ülikõrgendatud sagedusega ΔνCs; amper elementaarlaenguga e; kelvin Boltzmanni konstantiga k; mool Avogardo konstantiga NA; kandela määratletakse lähtuvalt 540 THz sagedusest ja valgusintensiivsuse standardist 1/683 lm/W.

Alusühikud moodustavad SI süsteemi põhja ning teised mõõtühikud (derived units) leitakse nende kaudu ning need on oluline osa teadusest, inseneriteadusest ja rahvusvahelisest kaubandusest. Määratluste fikseeritud konstantside kaudu tagatakse mõõtmisgee täpsus ja rahvusvaheline ühilduvus ajas.

Tähenduslikkus: alusühikud on võti järjepidevusele, mis võimaldab võrrelda tulemusi ülemaailmselt ning pakkuda stabiilset alusmaterjali nii teadusele kui tööstusele.