Aluepuudutus

aluepuudutus on kohalik anesteesia meetod, mille käigus eemaldatakse või vähendatakse tundlikkus kindlas keha piirkonnas, kasutades lokaalseid tuimastajaid inimkeha kudedes lähedal närvidele või närviteedele. See võimaldab teha meditsiini- või operatsioonilisi sekkumisi ilma üldanesteesiata ning patsient jääb teadvusele.

Tüübid ja meetodid hõlmavad erinevaid tehnikaid. Infiltratsiooni- või infiltratsioonipuudutus hõlmab lokaalse tuimasti laskumist kahjustuse või operatsioonialale otse kudedesse. Perifeerne närviblokk blokeerib küll alternatiivsete närviveresoonteni jõudeva signaali ja on kasutatav suuremate või sagedasemate piirkondade puhul. Field blokis tuimastatakse kogu piirkond, mis on seotud teatud kirurgilise saidiga. Neuraksiaalsed meetodid, nagu spinaalne või epiduraalne puudutus, tuimastavad suuremaid keha piirkondi või kogu alumist keha; need on sageli kasutusel kirurgias või sünnitusel.

Kohalikke tuimastajaid kasutatakse laialdaselt. Levod vanemad ja sagedasemad ained hõlmavad lidokaiini, bupivakaiini ja ropivakaiini, millel on erinev algus- ja kestusaeg. Täiendavad ained võivad pikendada mõju või vähendada kõrvaltoimeid. Puudutus on tavaliselt kiiresti alustatav ja selle mõju kestus sõltub kasutatud aine tüübist ja meetodist.

Indikatsioonid hõlmavad väikeseid kirurgilisi sekkumisi, hambaravi protseduure, nahakahjustuste tööd ja teatud günekoloogilisi või ortopeedilisi operatsioone. Eelised on kontrollitav valu, väiksem taastumisaeg ja vähem üldanesteesia riske. Piirangud ja riskid hõlmavad toksilist reaktsiooni (LAST), allergiat, närvikahjustust, infektsiooni ja verejooksu ning sobimatust kasutuspaigas. Pärast hoolduses jälgitakse efekti ning vajadusel täpsustatakse lõpptulemust.