Aldehüüdidel

Aldehüüdid on orgaanilised ühendid, mida iseloomustab üks või mitu formüülrühma, kusjuures süsinikuheeliumil on kaks sidumiskohta – üks on seotud hapniku aatomiga kaksiksideme kaudu ja teine on seotud vesiniku aatomiga. Ülejäänud kaks sidumiskohta võivad olla seotud vesiniku aatomitega või süsiniku aatomitega, mis on osa orgaanilistest rühmadest.

Kõige lihtsam aldehüüd on formaldehüüd (CH2O), kus mõlemad vabad sidumiskohad on seotud vesiniku aatomitega. Teised tuntud aldehüdide hulka kuuluvad atseetaldehüüd (CH3CHO) ja bensaldehüüd (C6H5CHO). Aldehüüdid on olulised mitmesugustes keemilistes protsessides.

Nende keemilised omadused on tingitud formüülrühmast. Aldehüüdid on tavaliselt reaktiivsemad kui vastavad karboksüülhapped. Nad läbivad redutseerimisreaktsioone, moodustades alkohole, ja oksüdatsioonireaktsioone, moodustades karboksüülhappeid. Samuti võivad nad osaleda liitumisreaktsioonides, kus teised molekulid liituvad formüülrühma kaksiksideme külge.

Aldehüüde leidub looduses mitmesugustes vormides. Paljud neist on vastutavad aromaatsete ühendite lõhnade eest, näiteks vanilliin (vanilje lõhn) ja kaneelaldehüüd (kaneeli lõhn). Tööstuses kasutatakse aldehüüde laialdaselt polümeeride, plastide, ravimite ja parfüümide tootmisel. Formaldehüüdi kasutatakse näiteks desinfektsioonivahendina ja säilitusainena.