Adverbiaalseid

Adverbiaalseid on eesti keele grammatikas adverbiaalsete konstruktsioonide nimetuseks. Need elemendid annavad lausele ümberkujundavat või täpsustavat teavet teostuse kohta, vastates küsimustele näiteks millal, kus, kuidas, kui palju, miks või milleks. Adverbiaalsed konstruktsioonid võivad esineda erinevates vormides: üks- sõnalised adverbid, prepositsiooniliste fraaside kombinatsioonid ning aluseks olevad lauseosad, mis moodustavad adverbiaalseid lausendi- või lause sisemisi struktuure.

Tüübid

- Aja adverbiaalid: vastavad küsimusele millal? Näited: täna, homme, varahommikul, kell kaheksa.

- Koha adverbiaalid: vastavad küsimusele kus? Näited: seal, metsas, koolis, pargis.

- Viisi adverbiaalid: vastavad küsimusele kuidas? Näited: kiiresti, hoolikalt, vaikselt.

- Määra/adjediivsed adverbiaalid (kui palju): näited: väga, märksa, üsna.

- Põhjuse adverbiaalid: vastavad küsimusele miks? Näited: seetõttu, sellepärast jne.

- Eesmärgi adverbiaalid: vastavad küsimusele milleks? Näited: et, selleks, eesmärgiga.

- Tingimuse adverbiaalid: vastavad küsimusele mida juhul? Näited: kui, kui kaua, kui palju.

Vormid ja asend

Adverbiaalsed lausendusosad võivad olla: 1) üks- sõnalised adverbid (nt kiiresti, täna); 2) prepositsiooniline fraas (nt pargis, koolis, koos sõbraga); 3) lahutamatud või kombineeritud fraasid; 4) aluseks lause (adverbiaalne side) või sõltuv lause (adverbiaalne lausung). Eesti lausetes on adverbiaalsed osad paigutatud suhteliselt vabalt; rõhuasetus ja stilistiline valik määravad nende positsiooni.

Funktsioonid

Adverbiaalsed konstruktsioonid täpsustavad teguviisi, aega, kohta või põhjust, võimaldades lausel ilmekamalt ja täpsemalt väljendada sündmuse ringi. Nad aitavad erutada tähendust ja struktuuri ilma tarbetu täpsustuseta.