ülekaalust

Ülekaalust tähistab kehakaalu liigset kogust, mille tõttu keha rasvkoe hulk ületab tervisele sobiva taseme. Rahvusvahelises klassifikatsioonis kasutatakse kehamassiindeksit (BMI): BMI 25–29,9 tähistab ülekaalust; BMI 30 või kõrgem – rasvumist. Lisaks hindab sageli tervise riske vööümbermõõtu ning rasvajaotust kehas.

Põhjused ja riskifaktorid: Ülekaal tekib tavaliselt pikaajalisest energiatasakaalu ületamisest, mida soodustavad liigne kalorite tarbimine ja vähene füüsiline aktiivsus. Geneetika, vanus, sugu ning varasem kaalulangus või hormonaalsed tegurid mõjutavad indiviidi kalduvust ülekaalule. Meditsiinilised tegurid, nagu kilpnäärme alatalitlus või hormonaalsed häired, ning ravimite kõrvaltoimed võivad samuti kaasa aidata. Sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid ning keskkonnatingimused mängivad rolli.

Tervisemõjud: Ülekaal suurendab riske mitmete haiguste jaoks, sealhulgas type 2 diabeet, rasvane maks, hüpertensioon, südame- ja veresoonkonna haigused ning teatud vähivormid. See võib halvendada liikumisvõimet ja elukvaliteeti.

Diagnoos ja ravi: Diagnoos põhineb BMI-l ning vajadusel vööümbermõõdu mõõtmisel ning tervise hindamisel. Ravi keskendub kaalukorraldusele ja üldisele tervisele: elustiili muutused, toitumine ja füüsiline aktiivsus; käitumuslik nõustamine; mõnel juhul ravimid või kirurgilised sekkumised raskematel juhtudel. Edu saavutamiseks on oluline püsiv ja realistlik siht ning järelhooldus.

Ennetus: Tervislik toitumine, regulaarne liikumine, uni ja stressijuhtimine vähendavad ülekaalulisuse tekkimise riski ning aitavad säilitada konstantset kaalu.