õppetehnikate

Õppetehnikad on erinevad strateegiad ja harjumused, mida õppijad rakendavad teadmiste omandamiseks, meenutamiseks ja rakendamiseks erinevates õpikeskkondades. Need hõlmavad kognitiivseid, metakognitiivseid ja käitumuslikke tegevusi ning neid kasutatakse nii koolis, tööl kui ka iseseisval õppimisel.

Kognitiivsed tehnikad keskenduvad info töötlemisele ja mälus hoidlale parema püsivuse saavutamisele. Näited on jaotatud kordamine (jaotatud praktika), tagasikutsumise harjutused, vahelduvõpe (mitme teema vahelduv kordamine), elaboratsioon (uute seoste loomine olemasoluga) ning duaalne kodeerimine (visuaalse ja verbaalse teabe kombineerimine). Kasutatakse ka sügavamat töötlemist ja probleemi lahendamise strateegiaid.

Metakognitsioon hõlmab õppeplaneerimist, oma edusammude jälgimist ja õppeviiside hindamist. Selle valdkonna tehnikad aitavad õppijatel hinnata, millised strateegiad toimivad ja millal on vaja muutusi. Olulised komponendid on eesmärkide seadmine, protsessi jälgimine ja tulemuste refleksioon.

Käitumuslikud ja keskkonnategurid hõlmavad ajaplaneerimist, järjepidevat praktikat, eesmärkide seadmist ja enesejuhitud õppimisviiside kasutamist ning kaasõppimist. Regulaarne enesehindamine ja õppimiskeskkonna korraldamine võivad parandada keskendumist ning õpetada paremat aega ja tähelepanu haldamist.

Efektiivse õppimise jaoks soovitatakse kombineerida mitmesuguseid tehnikat ning kohandada need vastavalt ülesandele ja isiklikele eelistustele. Õppetehnikate valik ja rakendamine on kontekstispesifiline ning süstemaatiline katsetamine aitab leida sobivamad lähenemised.