elaboratsioon

Elaboratsioon on protsess ideede või kontseptsioonide arendamisel, mille käigus lisatakse üksikasju, selgitusi ja tõendusmaterjale, et algne mõte muutuks selgemaks, põhjendatumaks ja rakendatavaks. See hõlmab sageli näidete, skeemide ja argumentide lisamist, et anda ideele põhjuslik ning praktiline alus.

Etymoloogia kohaselt on sõna laenatud prantsuse keelest élaboration, mis tuleneb ladina keelest elaborare „töötada lõpuni, arendada“. Eestis on elaboraatsioon levinud mitmetes valdkondades, sealhulgas akadeemilises kirjutamises, õppeprotsessides, äri- ja projektijuhtimises ning tarkvaraarenduses, kus see kirjeldab kontseptsiooni või süsteemi täpsemat ja põhjalikumat kujundamist.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad kirjandust ja teadustööd, kus elaboratsioon tähendab teoreetilise seisukoha arendamist ja empiirilise tõestuse lisamist; projektijuhtimises ja tarkvaraarenduses on see faas, mil määratletakse nõuded, arhitektuur ja riskid ning täpsustatakse plaan järgmiseks etapis. Psühholoogias ja kognitiivses teaduses viitab elaborateerimine info sügavamale töötlemisele, mis ühendab uut teadmist olemasoleva teadmisega, parandades mälu ja arusaamist.

Elaboratsiooniga seotud vastanditeks võivad olla lühendamine või kokkuvõtete koostamine, mis keskenduvad teabe intiimsuse vähendamisele asemel selle lahtiütlemisele ja üksikasjade vähendamisele.