õigused

Õigused on normatiivsed nõudmised, mille alla kuuluvad isikud või gruppide ning mida tunnustatakse nii moraalses kui õiguslikus mõttes. Need annavad inimestele kaitse, vabaduse ja väärika kohtlemise alused ning kujundavad riigi ja ühiskonna toimimist. Õigusi võib käsitleda nii individuaalsete kui kollektiivsete õigustena ning neid rakendatakse riikide põhiseaduste, seaduste ja rahvusvaheliste kokkulepete kaudu.

Õigused jagunevad sageli nelja põhikategooriasse: inimõigused, kodanikuvabadused, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ning kultuurilised ja intellektuaalse omandi õigused. Inimõigused on üldinimlikud, sõltumata rahvusest või seisusest. Kodanikuvabadused hõlmavad õigust elu ja turvalisusele, arvamus- ja väljendusvabadust ning õigusriigi põhimõtteid. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused kaitsevad haridust, tööd, sotsiaalset kaitset ja elatustaset. Kultuurilised ja intellektuaalse omandi õigused hõlmavad eneseväljendust, kultuurilist mitmekesisust ja loomingulise töö õiguskaitset.

Riiklik raamistik põhineb põhiseadustel ja seadustel ning kehtestab õiguste kaitse ning piirangud. Rahvusvahelised kohustused, näiteks ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) ja Euroopa inimõiguste konventsioon (1950), tugevdavad universaalseid norme. Õigused võivad piiratud olla, kuid piirangud peavad olema seaduslikud, õigustatud ning proportsionaalsed ja vajadusega sobivad ning nõuetekohaselt kontrollitavad.

Kokkuvõttes on õigused aluseks inimväärikusele ja demokraatlikule õigusriigile ning nende realiseerimine on oluline nii üksikisikutele kui ühiskonnale laiemalt.