inimväärikusele

Inimväärikusele on Eesti õiguses ja õiguskäitumises kasutatav mõiste, mis viitab inimeste väärikuse kaitsele ja austamisele. Põhimõttena on inimväärikus ehk human dignity laiapõhjaline alus, mille alusel kehtestatakse ja hinnatakse seadusi, otsuseid ja riigivõimu taotlusi. Vorm "inimväärikusele" on allatiivne käänd, mida kasutatakse, kui kirjeldatakse toimingut, mis on suunatud inimväärikuse kaitsele või sellele omasele väärtustele.

Õiguslik alus: Eesti põhiseadus ning inimõiguste seadus tunnistavad inimväärikust põhiväärtusena ja juhina riigi tegevuses. Rahvusvaheline õigus, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Euroopa inimõiguste konventsioon, kohustavad riiki tagama inimeste väärikust, keelama piinamise ja alandava kohtlemise ning kaitsma eraelu ja võrdsust.

Kasutusvaldkonnad: Inimväärikusele suunatud kaitse kehtib riigi ja kohaliku omavalitsuse toimingutes, tervishoius, hariduses, töös ja sotsiaalteenustel. See tähendab, et diskrimineerimine, alandav kohtlemine, ebavõrdne kohtlemine ja väärikuse riive tuleb välistada; õiguskord nõuab ennetust ja õiguskaitset, näiteks nõuet informeeritud nõusoleku kohta meditsiinilises kontekstis ning eraelu kaitse.

Lingvistiline märkus: inimväärikusele on allatiivne vorm edastamaks, et tegemist on "kaitse ja austamisega inimväärikusele". See esineb sageli koos tegusõnadega nagu "tagama", "kaitse", "rikkuma" ja "välistama". Näiteid: "tagama inimväärikusele" ja "inimväärikuse rikkumine".

Seosed: Mõisted inimõigused, põhiseaduslik kord ja võrdsus ning inimväärikuse kaitse moodustavad alusdokumentide ja seaduste tunnusjoon.