üldnimisõna

Üldnimisõna on nimisõna, mis nimetab üldist liiki, rühma või omadust ning viitab mitte konkreetsele üksusele. Sellised sõnad tähistavad näiteks kõiki koeri või kõiki raamatuid, mitte üht kindlat eset. Näited on koer, raamat, linn, mägi, ilu, töö. Üldnimisõnad annavad üldist pilti ja neid kasutatakse lausetes, kui räägitakse klassist või kategooriast, mitte üksikust esemest.

Võrdluseks eristuvad kohanimed (konkreetsed nimed, mida tähistavad konkreetseid üksusi, nagu linnad või isikud) kirjapildis alguse suure tähega. Näited: Tallinn, Emajõgi, Juhan. Kohanimed kirjeldavad konkreetsedobjekte ja neid kasutatakse eristavalt üldnimisõnadest. Nende käitumine lausetes on sarnane teiste nimisõnadega, kuid suur algustäht ja konkreetsus eristavad neid.

Grammatiline tunnusandmed: Üldnimisõnad käänduvad nagu teised nimisõnad. Neil on ainsus ja mitmus ning nad võrdne 14 käändega sõltuvalt lausest. Üldnimisõnade kasutamisel on oluline mõista, kuidas käänded ja arvud neid mõjutavad, näiteks millises käändes väljendatakse kogust või konkreetset üksust. Määratluseta ja üldises kontekstis puudub Eestis määratiseartikkel, mida üldnimisõnad sageli tarvitavad.

Praktiline kasutus: Üldnimisõnu kasutatakse laialdaselt igapäevastes lauseehitustes. Näited: “Koer magas aias.” “Raamat on laual.” Need laused illustreerivad üldnimisõnade lihtsat jaotumist konkreetsete kohanimedega ning näitavad nende paindlikkust erinevates kontekstides.